- KLASSIKALISE homöopaatia ravimeetodi puhul ravitakse mitte haigust, vaid inimest.
- Määratakse ÜKS homöopaatiline ravim, mille patogenees on sarnane haigestumise kliinilise kulgemisega KONKREETSEL PATSIENDIL.
- Ravimid toimivad põhimõttel „SARNANE RAVIB SARNAST”.
- Kui ravim on sarnane, siis võib ja peabki raviefekti saavutamiseks olema ravimi kogus väga väike.
- Homöopaatiline ravim mõjub reguleerivalt mitte ainult haigele organile, vaid ka kogu organismile tervikuna.
- Ägedate haiguste ravimisel saabub efekt KIIRESTI, krooniliste puhul aegamisi.
- Haiguse ravimisel võib ilmneda antud haiguse valulike sümptomite ajutine ägenemine. Endast võivad märku anda haigused, mis olid varem „terveks ravitud”. Ägenemist peab raviprotsessis vaatlema alati kui positiivset, sest koos sellega kaob ka osa patoloogiast.
- Homöopaatilised terakesed asetatakse keele alla ning hoitakse seni kuni nad lahustuvad täielikult. Homöopaatia ravimi manustamise ajal ei tohi suus olla teravaid lõhnu (sibul, küüslauk, kohv, mentool jne). Homöopaatilist ravimit on tarvis hoida kuivas jahedas kohas, varjatult otseste päikesekiirte eest, eemal lõhnavatest ainetest (kamper, parfümeeria) ja elektriseadmetest.
- Klassikalise homöopaatia ravikuuri ajal on kategooriliselt keelatud kasutada täiendavalt arsti poolt mittenäidustatud homöopaatilisi ravimeid. See võib moonutada haiguse pilti ning teeb arstile väga raskeks sobiliku ravimi leidmise.
- Kui Te soovite klassikalisele homöopaatiale lisaks kasutada teisi ravimeetodeid, teatage sellest oma raviarsti homöopaatilise ravi korrigeerimiseks