Homöopaatias tervenemise protsess põhineb kolmel põhimõttel:
- Tervise taastamisel, mitte aga sümptomite kõrvaldamises. Homöopaatia seisukohalt ei ole võimalik kõhukinnisusest ja valust vabanemist, nahalööve mahasurumist nimetada terveks saamiseks. Terviklik organism on organite kogum, seega tuleks ravida mitte ühte tema osa, vaid organismi tervikuna. Ravi peab olema suunatud inimeselt tema organite poole, mitte vastupidi.
- Tervis peab olema taastatud kiiresti, pehmelt ning pikaks ajaks. Kui kasutatakse tugevatoimelist ravimit (valuvaigisti, kõhulahtisti, antibiootikum), siis ilmub efekt koheselt, mis omab mõju asjatundmatule inimesele. Kuid haiguse esmapõhjus pole kõrvaldatud ning haigus pole kusagile kadunud. Ta jätkab inimese hävitamist seest poolt. Sageli olemasolevale haigusele liitub uus – ravimitõbi, näiteks: düsbakterioosi või allergia teke peale antibiootikumide määramist. Sarnased homöopaatilised preparaadid mõjutavad eneseregulatsiooni sügavaid protsesse, kõrvaldades haiguse põhjust ning taastades pikaajalise harmoonia organismis.
- Tervekssaamine peab põhinema selgetel ning silmnähtavatel põhimõtetel. Nad on lihtsad ning arusaadavad igale mõtlevale arstile. Homöopaatia põhimõtted on säilinud muutmata kujul kogu tema eksisteerimise vältel (üle 210 aasta!).
Kahjuks ei õpetata Constantin Heringi seadusi meditsiinilistes õppeasustustes, kuid neid peaks tundma praktiliselt iga eriarst.
Heringi seaduste järgi kulgeb tervenemine:
- seestpoolt → väljapoole
- eluliselt tähtsatelt organitelt → vähem tähtsate suunas
- ülevalt → alla
- sümptomid kaovad nende tekkimise järjekorra vastupidises suunas (esimesena kaob sümptom, mis tekkis kõige hiljem).
Iga praktiseeriv arst-homöopaat, kes valdab tervenemise kunsti, aimab suurepäraselt, et kui sümptomid muutuvad ülalkirjeldatud viisil, siis taandub haigus lõplikult. Seega kui ma näen teisel vastuvõtul patsientidel-astmaatikutel nahalöövet, see teeb mulle rõõmu, sest väljapool keha – nahale – ilmus see lööve, mida on aastaid salvidega „sisse“ aetud. See aga tähendab, et bronhiaalastma hoogude sagedus ja kurnavus hakkavad vähenema.